TÕUSTANDARD

Do-Khyi tõustandard /Ajalugu

Käesolev standard kehtib alates 01.09.2004.View Blog
DO-KHYI  (Tibetan Mastiff)
PÄRITOLU: Tiibet.
EESTKOSTE : FCI.
KEHTIVA  ORIGINAALSTANDARDI  AVALDAMISE AEG: 24.03.2004.
KASUTUS: Seltsikoer, valve- ja kaitsekoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2 Molossid , mäestikukoerad.
Töökatseteta.
LÜHIKENE  AJALOOLINE  ÜLEVAADE:
Tiibeti mastif (Do-Khyi) on Himaalaja mäestiku nomaadsete karjasrahvaste muistne töökoera tőug ja Tiibeti kloostrite traditsiooniline kaitsja. Juba esimestest antiiksetest avastustest alates on teda ümbritsenud uhked müüdid.   Alustades Aristotelese (384 - 322 e.Kr) ülestähendustest kuni aastal 1271 Aasias rännanud Marko Polo kuulsate kirjutisteni, ülistavad kőik ajaloolised kirjeldused Tiibeti mastifi loomulikku vastupidavust ja mőjukust - nii füüsilist kui ka vaimset. Rőhutatud on ühetasast haukumishäält kui unikaalset ja kőrgele puhtaverelisusele viitavat tunnust selles tőus. Niisugused möödunud aegade Euroopa künoloogiat juhtinud isikud, nagu Martin ja Youatt, Megnin, Beckmann, Siber, eriti aga Strebel ja Bylandt, asusid aktiivselt tegelema  Tiibeti mastifiga, kes lummas neid tänu oma pőlvnemisele ja kohale Tiibeti kultuuris.  Levinud on arvamus, et see tőug on esiisaks paljudele suurt kasvu mäestikutüübilistele ja mastifitőugudele. Üks esimesi Tiibeti mastifi isendeid, kes Läände rändas, oli 1847. aastal lord Hardinge'i (siis Viceroy of India,  India asekuningas) poolt kuninganna Victoriale saadetud isane. Hilistel 1880ndatel tői Edward VII (siis Prince of Wales, kroonprints) tagasiteel Inglismaale kaasa kaks isast. Kőige esimene registreeritud Tiibeti mastifi pesakond sündis aastal 1898 Berliini Zoo's.
ÜLDMULJE:
Jőuline, raske, hästi tugeva kehaehituse ja luustikuga. Muljetavaldav; suursuguse ja tősise ilmega. Kombinatsioon majesteetlikust jőust, robustsusest ja vastupidavusest; sobiv tööks erinevates ilmastikutingimustes. Hiljavalmiv tőug, emased on täiskasvanuks arenenud alles 2-3 aasta vanuselt ning isased alles 4 aasta vanuselt.
OLULISED  PROPORTSIOONID:
Koljuosa pikkus mőődetult kuklakühmust kuni laubalőikeni on sama suur kui koonu-osa pikkus mőődetult laubalőikest ninatipuni, kuid koonu-osa vőib olla ka veidi lühem. Kere on veidi pikem turjakőrgusest.
KÄITUMINE:
Sőltumatu. Kaitsev.  Käsklustele kuuletuv.  Äärmiselt lojaalne oma pere ja territooriumi suhtes.
PEA:
Lai, raske ja tugev.  Täiskasvanult vőivad pähe moodustuda nahakurrud, mis algavad ülevaltpoolt silmi ja kulgevad suunurkade suunas.
PEAPIIRKOND: 
Kolju : Suur, hästi kergelt ümardunud,  tugeva ja silmatorkava kuklakühmuga.
Üleminek laubalt koonule :  Hästi markantne.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Lai, karvavärvusele vastavalt  vőimalikult tume, hästi avatud sőőrmetega.
Koon: Mőőduka laiusega, hästi täidlane ja sügav. Koonu eestosa on kantis.
Mokad: Hästi arenenud ja alalőuga katvad.                    
Lőuad / Hambad:  Tugevad lőualuud perfektse, korrapärase ja täiskomplektse kääritaoliselt lőikuva hammastikuga, s.t ülemised lőikehambad katavad vahetult alumisi lőikehambaid ja hambad väljuvad lőualuust otse. Lubatud on ka otsehambumus. Oluline on hammaste tihe paigutus.
Silmad: Keskmise suurusega, pruuni kőik toonid vastavalt karvavärvusele, kuid mida tumedamad, seda parem.
Teineteisest kaugel asetsevad, ovaalsed ja veidi viltused. Silmalaud on tihedalt silma ümber liibunud. Väärikas ilme.
Kőrvad: Keskmise suurusega, kolmnurga kujulised, rippuvad, asetsevad silmade ja lauba vahelisel kőrgusel, ettepoole suunatud ja tihedalt pea külgedele liibuvad; tähelepanelikkuse korral kerkivad kőrgemale.  Kőrvalehed on ümara servaga ja pehme, lühikese karvaga.
KAEL:
Tugev, hästi lihaseline, kaardunud. Ilma liiga märgatava lőualotita. Kaetud tiheda ja koheva lakaga, mis emastel ei ole eriti väljendunud.
KERE:
Tugev.
Selg: Sirge, lihaseline.
Laudjas: Lai ja pigem tasane.
Rindkere: Üsna sügav, mőőduka laiusega, hästi kaardunud roietega, nii et rinnakorv omandab südame kuju. Rind ulatub sügavuselt küünarnukkideni.

SABA:
Keskmise pikkusega. Kőrge asetusega seljajoone kőrgusel, erutunud koeral ja liikumisel kaardub saba lődva rőngana kőrgele selja kohale; rikkaliku karvkattega.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Sirged, heade nurkadega, igast küljest kaetud tiheda karvaga.
Őlad: Hea asetusega, lihaselised.
Küünarnukid: Mitte sisse- ega väljapööratud.
Esijalad: Sirged. Tugevaluulised.
Kämblad: Tugevad, veidi kaldus.
TAGAJÄSEMED:
Jőulised, lihaselised, heade nurkadega. Tagant vaadates on tagajalgade seis paralleelne.
Reied: Üsna pikad; tugevad, hästi vőimsate, kuid mitte punnis lihastega.
Pőlved: Heade nurkadega.
Kannad: Tugevad, madala asetusega. 
Kannused: Eemaldamine on vabatahtlik.
KÄPAD:
Üsna suured, tugevad, ümarad ja kompaktsed, hästi kumerate varvaste vahelt hästi karvased. 
 
LIIKUMINE:
Jőuline, kuid samas alati kerge ning elastne: hea sirutuse ja tőukega.  Kiiruse kasvades kaldub liikuma sama jäljerida järgides. Aeglast sammu astudes  näib liikumine hästi kaalutlev. On vőimeline vastupidavalt ja nőtkelt liikuma erinevatel maastkel.
KARVKATE
KARV:
Karva struktuur on oluliselt tähtsam selle rohkusest.  Karv on karm, tihe, kattekarv ei ole liiga pikk, koos tiheda ja üsna villava aluskarvaga külmal aastaajal ja mis muutub üsna hőredaks soojadel kuudel. Isastel on tähelepanuväärselt rikkalikum karvkate kui emastel. Karv on peen kuid tugev, sirge ja puhvis. Karv ei tohi olla mingil juhul siidine, kiharduv ega laineline.  Kael ja turi on kaetud rikkalikuma karvaga, mis annab lakataolise üldmulje. Saba on kohev ja hästi narmastatud; rikkalike narmaspükstega on tagajalgade tagapooled.
VÄRVUS:
Puhas must ruugete piirdemärgistega vői ilma; sinine ruugete piirdemärgistega vői ilma; kuldne, liivakarva toonist kuni sügavpunaseni.  Kőik värvid peaksid olema vőimalikult puhtad.  Piirdemärgised on pähkelpruunid vői heledamat tooni. Valge täht rinnal on lubatud. Lubatud on ka minimaalselt valget käppadel. Piirdemärgised esinevad silmade kohal, jalgade alaosadel ja saba alumisel poolel. Ruuge piire on ka koonul, lubatavad on samuti silmi ümbritsevad prill-märgised.
SUURUS:
Turjakőrgus:
Isastel:  vähemalt 66 cm (26 tolli).
Emastel:  vähemalt 61 cm (24 tolli).  
VEAD:
Kőiki kőrvalekaldeid eelnimetatud punktides tuleb lugeda veaks, mille aste sőltub otseselt kőrvalekalde ulatusest.
RASKED VEAD:
ˇ Füüsilise konditsiooni ja harmoonia puudulikkus.
ˇ Kerge vői tugevasti nahakurdudega kaetud pea.
ˇ Rippuvad mokad.
ˇ Selgelt väljendunud kaelalott.
ˇ Suured ja/vői madala asetusega kőrvad.
ˇ Heledad silmad vői lőikav pilk.
ˇ Puudulik pigmentatsioon, eriti ninapeeglil.
ˇ Tünnikujuline rinnakorv.
ˇ Tiheda rőngana puusale keerduv saba.
ˇ Ülenurgitunud vői püstised tagajalad.
ˇ Väga seotud liikumine.
ˇ Alamőődulisus rohkem kui 2 cm.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
ˇ Agressiivsus vői arglikkus.
ˇ Üle- vői alahambumus.
ˇ Iga eespool nimetamata värvus, nagu näiteks valge, kreem, hall, pruun (maksakarva), lilla, soobel, vöödiline, kirju.
Diskvalifitseerida tuleb koerad, kellel esineb olulisi füüsilisi arengudefekte vői käitumishälbeid.
Märkus: Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Standard on parandatud  09.11.2004 FCI poolt
Värvus soobel ei ole diskvalifitseeriv viga
Maret Kärdi tőlge
inglisekeelsest originaalist, juuli 2004.
heaks kiidetud EKL juhatuses 12.august 2004 protokoll nr 8


                                                          






Tiibeti Mastif (Do Khyi) 
Ajalugu


Tiibeti mastif (edaspidi TM) kuulub vaieldamatult loodusliku koeratüübi alla. Tänu oma vabale looduslikule arengule ei esine TM pärilikke haigusi, mis vaevavad paljusid koeratõuge. Tõug on Tiibetis ebaühtlase välimusega, kuna iga kasvataja kasvatas just tema tarvetele vastavat koera ja väliskujule ei osutatud olulist tähelepanu. Vanade allikate alusel olid kõige ilusamad koerad Kham piirkonnas. Vaevalt on olemas koeratõugu, kellega liitub nii palju salapärast, kui TM-ga. Tiibet on olnud suletud maa ja on seda ka praegu. Mille kohta on vähe täpseid andmeid, levib palju müüte. Max Siber, saksa tiibeti mastifi teose ?Der Tibet Hund? 1897 andmetel on TM vanuseks 3000 aastat. Arvatakse, et njufaundlandi koer, inglise mastif ja bernhardiin polvnevad TM-ist. Arvatavalt esimene vihje TM-ist on aastast 1121 eKR Hiina lääneosast. 1271.aastal kirjeldab TM-e Marco Polo, kui õlisaid ja võimsaid koeri, kes on suured kui eeslid ja kellest on palju abi ohtlike ja suurte metsloomade jahtimisel.
Vanad allikas kirjeldavad veel TM, kui eriti metsikutena, kes rebisid tükkideks nii võõrad ratsanikud, kui ka nende hobused. Pimeda saabudes ei saanud külaelanikud liikuda, kuna metsikud valvajad kahtlustasid kõike ning ründasid. On kirjeldusi karjuste laagritest, mida valvasid TM-id. Koerad olid seotud telgi ukse külge ja toimisid uksekellana, haukudes iga võõra peale. Kui võõas soovis tulla laagrisse siis jäi ta 100 meetri kaugusele ja esitas oma põhjendused, miks ta tuleb laagrisse. Kui ta oli soovitud külaline, siis pandi koer lühema rihma otsa, rahustati ja lubati külaline laagrisse, kui ta aga ei olnud soovitud, siis ei õnnestunud tal ka koera valvest läbis saada.
Selge on see, et inimtihedas kennel harrastuses ei ole kohta sellistele metsikutele koertele ja seda hämmastavam on paindlikus, mida on saavutatud õige kasvatuse ja piisavate kontaktidega vaid mõne sugupõve tagajärjel. TM poolt põhjustatud puremisi ei ole sugugi rohkem, kui ükskõik millisel teise tõu kennel harrastuses.
Üks on aga selge, et TM on valvekoer ja selliseks peab ta ka jääma. Ta haugub, kui midagi kahtlast läheneb ja kui ta laseb kellegi oma territooriumile, siis ära ta seda sealt ei lase enne, kui keegi oma inimestest tuleb kohale.
Ta on säilitanud põikpäisuse, mis on omane kõikidele Tiibeti tõugudele. Temaga koos võib elada, kui teda ei saa valitseda. Ta tegutseb vastavalt instinktidele. Äärmiselt hästi kohaneb olukorra muudatustega, olles oma territooriumi äraostmatu valvur, näituse miljöös aga tasakaalukas, vaoshoitud sotsiaalne koer. Puudub hüsteeriline käitumine juhul, kui situatsioon on koerale võõras, siis ta on ettevaatlik aga uudishimulik, kontrollides talle võõra koha või situatsiooni millimeetri haaval ettevaatliku nuuskimisega. Leidmata midagi ohtlikku või kahtlast on ta hetke pärast tunnistanud situatsiooni ohutuks ja kohe valmis asuma valvama. TM valdab ka tohutu vabaduse iha. Ta läheb üle kõrgete tarade, ta kaevab ennast läbi pinnase, ta närib läbi puidu, mis takistab tema vabadust. TM püsib peremehe truuna, kui nende omavaheline, side on ideaalne ja pidamistingimusteks on leitud ideaalne variant, mille on TM omaks võtnud. Kui kontakt perega on hea, saabub TM alati koju tagasi. TM ei põgene kunagi paaniliselt vaid peatub ja võab madala poosi. Ta ei ürita kunagi esimesena rünnata, pigem uriseb hoiatavalt. Huvitav on ka tema jutukas urin, mida inimesed sageli peavad ähvarduseks, tegelikult ta aga vestleb sinuga või kutsub haugatusega , mis on väga sügav, sind mängima. Sinna lisandub ka tavaliselt vaimustav kehakeel. TM on täieõiguslik karja liige ja ta tahab olla kogu aja pererahva keskel või sellises paigas, et ta kontrollib kogu situatsiooni. Siis on ta väga rahulik ja võib tunde magada rahulikult. Kui ta ei saa olla pere keskel vaid peab eemal valvama ja kohtutakse vaid söögiaegadel, siis kasvab TM-ist probleemkoer! Pidev kontakt perega(karjaga) ja pere tavade järgimine on TM pidamise edukusel väga oluline. TM areneb nii hingelt, kui kehaliselt väga aeglaselt. Peab olema suhteliselt kannatlik enne, kui soovitud käitumismall on omandatud. Omadus aga, mida mitte millegagi välja ei kasvata on vallatud mängimishood, mis võivad peale tulla ka kõige väärikamadele vanahärradele ja  prouadel
TM on siis selliseid iseloomuomadusi, millega omanik peab leppima ning mida ei ole võimalik õpetuse ja kasvatusega muuta. Kui inimene ei ole valmis seda taluma siis oleks mõistlikum valida mõni teine alluvam tõug.
Tänase päeva TM kasvatustöö on alanud 1970. aastatel Tiibeti erinevatest piirkondadest toodud koertega. Seega võivad koera tüübid ja käitumise eripärad olla ka eri kennelites erinevad ja kulub veel aega, kuni kujuneb välja ühesugune tõule omane tüüp.
Koostas: Heli Pärnpuu